Kas ehitusettevõttel on kasulik tegeleda ka kinnisvaraarendusega?

Ehitusuudised.ee uuris hiljuti ettevõtete juhtidelt, kas ehitusettevõttel on majanduslikult mõttekas olla ühtlasi ka kinnisvaraarendaja ja vastupidi? Arvamust avaldasid juhid kuuest erinevast ettevõttest, teiste seas ka Arro & Agasild Inseneribüroo ehitusinsener Tõnis Agasild. 
 

Martin Rekor, OÜ Lumi Capital juhtiv partner

Ehitamise ja arendamise vahel on olulisi sünergiaid. On terve rida arendajaid, kes ei ole ehitajad ja palju neid, kes teevad mõlemat.

Kuna majanduskonjunktuur on olnud hea, on hetkel näha selgelt trendi, et arendajad on loonud oma ehitusfirmad, nagu näiteks Endover, Larsen jne. Meie hinnangul on Eestis hästi toimiv ehitusturg ning meie ostame ehitusteenust alati sisse tublidelt ehitusettevõtetelt. Samas ei ole me ka puhtakujuline arendusfirma, kuigi oleme igal aastal päris mitu hoonet rajanud.
 

Margit Sild, Uus Maa Kadrioru büroo juht, kutseline maakler

Kinnisvaravahendaja seisukohast võttes ei ole olulist vahet, kas ehitaja ja arendaja on ühes isikus või mitte, tähtis on hea tulemus.

Pooldan varianti professionaalne, hea visiooniga arendaja + korralik ehitaja ning pelgan, et kui kõik ehitusettevõtted hakkaksid arendama, ei tuleks see arenduspildile kasuks. Ehitusettevõttele võib tõesti arendamine kasu tuua, aga arenduskogemuseta ehitusfirma ei pruugi olla edukas arendaja.

Piltlikult öeldes, kui aastaid on ehitatud äärelinnas tüüpmaju, siis mõnes miljöötundlikus piirkonnas arendama hakkamine nõuks nii ehitamise kui arendamise seisukohast teistsugust vaatenurka.
 

Herki Kerde, Jämerä kivimajade esindaja OÜ StoneEnergy müügi- ja ehitusjuht

Arendustegevus ehk lisaks maa väärindamisele sinna ka väikemaja püstitamine on tihtipeale maaomaniku jaoks vajalik, kuna muidu lihtsalt ei saada krunte müüdud.

Inimesi, kes on valmis eramu ehitust tellima, on vähem, kui neid, kes soovivad valmis asja müüa. Arendus ja ehitus on siiski erinevad valdkonnad.

Ajalooliselt on Eestis suurematel ehitusettevõtetel olnud võimalus soodsatel tingimustel maad omandada ning ka kinnisvara omamine on andnud võimaluse arendust finantseerida. Majapaketi müümine ja arendamine siiski päris kokku ei käi ja niisama lihtsalt arendusturule siseneda ei ole võimalik.

Eramute, paarismajade ja ridaelamute valdkonnas on arendustegevuseks ehitamisel kasutatavad lahendused ka mõnevõrra soodsamad ja võib-olla ajas mitte nii püsivad. Näiteks eraklient eelistab alati 500 mm soojustamata Jämerä plokki, aga arendaja teeb majad 375 mm plokist.
 

Tõnis Agasild, OÜ Arro & Agasild Inseneribüroo ehitusinsener

Näeme igapäevaselt erinevate ehitusettevõtetega koostööd tehes sama mustrit.

Ehitaja on võitnud väga tihedas konkurentsis hanke hoone ehitamiseks, pakkumised on tellija varem koostanud tellitud põhiprojekti järgi ning soodsaima hinnapakkumise esitanud peatöövõtja on pakkunud hinda, mis ei võimalda projekti pealt enam midagi teenida.

Kõik kaardid pannakse sellele, et tööprojekti koostamise käigus suudetakse leida põhiprojektist üles lahendused, mida on võimalik soodsamaks muuta ning siis teenida oma kasum selle arvelt. See, kas midagi õnnestub soodsamalt lahendada, on aga suuresti loterii, sõltudes tellija jäikusest, varasema projekti kvaliteedist ning samuti tellija hanketingimustega maja püstitamiseks ette nähtud ajaraamist.

Kui aega ei ole, ei ole sageli ka uusi, soodsamaid lahendusi. Selline muster iseloomustab peaaegu alati riigihankeid.

Sellest loteriist pääseb peatöövõtja ja justnimelt ise ka tellija rollis olles. See võimaldab ehitushangetel osaleda omadel tingimustel ehk võimaldab teha pakkumisi, millega saaks ettevõte ka kasumit – ettevõte ei pea sel juhul aeg-ajalt minema igal juhul hanget võitma, vaid alternatiivina tegeletakse oma arendustega.

Suurtele hangetele tuleb alati mõni töövõtja, kes pakub kogemata või sundolukorras sisuliselt omahinna.
 

Tannar Suislep, OÜ Amatti Ehitus juhataja

Ellujäämiseks tuleb lihtsalt tööd teha. Meil on väga väike firma ja tegeleme sellega, mida oskame teha. Ehk ehitamisega.
 

Madis Mägi, OÜ Hausers Grupp juhatuse esimees

Ma leian, et esmalt peaks lähtuma sellest, mis on ettevõtte põhitegevus (fookus) – see võib vabalt olla nii üks kui teine ning mõlemal juhul saab olla edukas.

Parim lahendus on see, kui turg on tasakaalus – kui kõik on ehitajad ja arendjaid pole, läheb turg tasakaalust välja. Ja vastupidi. Meie oleme hetkel rohkem arendaja, aga turu pakkumise ja nõudluse muutumisel ei välista, et see roll muutub. 

Vaata artiklit siin.